Est | Eng

Kärdla lennujaama ajalugu

 

1932. aasta ajalehe teatel pöördus Kärdla alevivalitsus teedeministeeriumi poole palvega regulaarse lennuliikluse sisseseadmiseks Tallinna ja Hiiumaa vahel postiühenduse parandamiseks. Kehvade jääolude tõttu on saar sügisestel ja kevadisteel aegadel pikalt muust maailmast isoleeritud, sest laevaühendus on väga harv või puudub üldse. Alevivalitsuse palvet arutades jõudis teedeministeerium otsusele, et lennuühendusest asja ei saa, sest posti oleks ju võimalik saarele viia ja sealt lennukilt alla heita, kuid kuidas posti lennukile võtta, on lahenduseta, sest Hiiumaal puudub korralik maandumise koht. (Hiidlased nõuavad lennukiühendust mandriga. Hiiumaal puudub maandumiskoht - Vaba Maa 22.01.1932)

 

Regulaarse lennukiühenduse sai saar alles 1945. aasta juulikuus, mil Putkaste lähistel maandus esimene liinilennuk. Esialgu vedas lennuk ainult posti ja hiidlased suhtusid uude transpordiliiki teatud umbusuga, kuid peatselt algas ka reisijate vedu.

 

1964. aastal kolis lennujaam Käinast oma praegusesse asukohta Hiiessaare külla. Hiiessaare küla, kus enne 18. sajandit oli olnud mõis, läks 1939. aasta baasidelepinguga Nõukogudea sõjaväe käsutusse ja sealne elanikkond paigutati ümber. Pärast sakslaste tulekut 1941. aastal said pered võimaluse kodudesse naasta, kust nad 1944. aastal jälle välja aeti. Külas asus 1950. aastate lõpuni sõjaväebaas.

 

(Kärdla lennujaam - Saarte Suvenädal 30.07.2010)